Muusika esituskoosseisud / Tunnikonspekt 9 klass #1

Muusika esituskoosseisud. Ansambel, orkester

Pillikoosseisud nimetused

    <li><b>Keelpillitrio</b> – <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%BA%D1%80%D0%B8%D0%BF%D0%BA%D0%B0">viiul</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D1%8C%D1%82_(%D1%81%D1%82%D1%80%D1%83%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%B8%D0%BD%D1%81%D1%82%D1%80%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82)">vioola</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%BD%D1%87%D0%B5%D0%BB%D1%8C">tšello</a></li>

<li><b>Klaveritrio</b> – viiul, tšello, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%BE%D1%80%D1%82%D0%B5%D0%BF%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE">klaver</a></li>

<li><b>Keelpillikvartett</b> – 2 viiulit, vioola, tšello</li>

<li><b>Klaverikvintett</b> – 2 viiulit, vioola, tšello, klaver</li>

<li><b>Puhkpillikvintett</b> – <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%BB%D0%B5%D0%B9%D1%82%D0%B0">flööt</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D0%B9">oboe</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%BB%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B5%D1%82">klarnet</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B3%D0%BE%D1%82">fagott</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%B0%D0%BB%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%BD%D0%B0">metsasarv</a> <br>

Orkester

Sõna ,,orkester“ tähistas algselt Antiik-Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Tänapäevaks orkester on ansambli suurema instrumenataalkollektiiv.

Sümfooniaorkester

(kr. k. symphonia - kooskõla) kujunes 18. sajandi teasel poolel. Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad 

    <li><b>puupuhkpillid</b>: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid </li>

<li><b>vaskpuhkpillid</b>: metsasarved, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D1%80%D1%83%D0%B1%D0%B0_(%D0%BC%D1%83%D0%B7%D1%8B%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%B8%D0%BD%D1%81%D1%82%D1%80%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82)">trompetid</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D1%80%D0%BE%D0%BC%D0%B1%D0%BE%D0%BD">tromboonid</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D1%83%D0%B1%D0%B0">tuuba</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%B2%D1%80%D1%8B">timpanid</a>, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A3%D0%B4%D0%B0%D1%80%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%BC%D1%83%D0%B7%D1%8B%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%B8%D0%BD%D1%81%D1%82%D1%80%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%8B">löökpillid</a>, klaver, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%80%D1%84%D0%B0">harf</a> jne.</li>

<li><b>keelpillid</b>: viiulid, vioolad, tšellod, <a href="http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%BE%D0%BD%D1%82%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%B0%D1%81">kontrabassid</a></li></ul>

    Soleerivad puhkpillid liigitatakse orkestris: kaheseks ehk väikeseks orkestriks, kolmeseks, neljaseks jne. ehk suureks orkestriks. Kõigis orkestrikoosseisudes lisanduvad vastavalt partituurile löökpillid: suur trumm, väike trumm, timpanid, taldrikud, triangel, kastanjetid, kellamäng, tšelesta, gong, tamtamm jm. ning harf(id).

    Оркестр


    Koosseisud

    Eksisteerivad kahene-, kolmene, neljane viiene kosseisude orkestreid. Kahene koosseis kujunes välja Viini klassikute loomingus. 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri kompekteerimisel. Neljases koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu neljani. Eestis tegutseb ERSO (peadirigent Nikolai Aleksejev)

    Mozart Väike öömuuaika, G-duur

    Kammerorkester

    Koosseis on väike: 10-12 keelpillimängijat, vastavalt teosele lisanduvad flööt, oboe, klarnet, metsasarv, klavessiin. Eestis tegutseb Tallinna Kammerorkester (dirigent Eri Klas).

    Puhkpilliorkester

    See võib koosneda ainult vaskpillidest või vask- ja puupillidest ning löökpillidest. Mängivad sümfooniateosed, originaalteosed, marsid ja tantsumuusika. Eesti Vabariigi aastapäeva marsitatakse kaitseväe orkestri (peadirigent mojar Peeter Saan) muusika saatel. Raimond Kull „Kodumaa“

    Rahvapilliorkester

    Suur instrumentaalgrupp, koosneb rahvapillidest

    Jazz-orkester

    Bigbänd, tavaliselt 17 instrumenti. 5 saksofooni, 4 trompeti, 4-liikmelinerütmigrupp:,trummid, bass, klaver ja kitarr. Bigbänd esitab svingi (jazz'i alaliik, ритмический рисунок, употребляемый в джазе). Eesti tuntuim bigbänd on Estonian Dream Big Band.

    Folk music band Kratt - Marupolka

    Kodumaa

    J.S.Bach Brandenburgi kontsert nr 5 D-duur BWV 1050, 1. Allegro

    Randy Brecker feat Jeanfrançois Prins A. Middleton L. Ribeiro... "Sleaze Factor" Jazzinty '09

    В.А.Моцарт-Маленькая ночная серенада-рондо