Home
Pedagoogika
Eurogümnaasium
11 klass
P. Tšaikovski, A. Skrjabin, S. Rahmaninov / Tunnikonspekt 11 klass #8

P. Tšaikovski, A. Skrjabin, S. Rahmaninov / Tunnikonspekt 11 klass #8

November 28, 2012

P. Tšaikovski

(1840-1893)

Tšaikovski oli maailmakuulus vene romantik, kelle muusika on erakordselt tundeküllane, siiras ja südamlik. Ta ei kuulanud „Võimsasse rühma“, ehkki tundis selle rühma liikmeid. Tšaikovski looming erineb „Võimsa rühma“ heliloojate omast nii sisult kui helikeelelt. Tema muusika on seotud inimese tundemaailmaga: õnneotsingud, pettumused, rõõm, meeleheide, unistused, kannatused jne väljenduvad igas tema teoses. Tšaikovski loomingus on väga tähtsal kohal tundeküllane, voolav meloodia. Eeskujuks olid talle 18.-19. sajandil laialt levinud linnalaulud ja romansid. Vanaaegset talupojalaulu kasutas Tšaikovski vähe

Elulugu

Lapsepõlv ja õpinguaastad

Tšaikovski sündis Uraali mägedes asuvas Votkinski linnas mäeinseneri peres. Lapsepõlvest mäletas ta ema lauldud laule, samuti rahvalaule töölisasulast. 1850. aastal algasid õpingud Peterburis, Õigusteaduse koolis, kuid ka muusikaga tegeles ta edasi ning huvi selle ala vastu suurenes aasta-aastalt. Õpitud erialal töötas tulevane helilooja vaid kolm aastat. 1862. aastal astus Tšaikovski vastavatud Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle kolm aastat hiljem hõbemedaliga.

Pedagoog ja helilooja

1866. aastal avati konservatoorium ka Moskvas. Tšaikovski asus seal tööle pedagoogina. Töö kõrvalt valmisid ükssteise järel talle paljud kuulsust toonud teosed nagu balett „Luikede järv“, I klaverikontsert, samuti klaveripalade tsükkel „Aastaajad“. 1870ndatel aastatel elas helilooja läbi suure hingelise kriisi, mille põhjustas ebaõnnestunud abielu. Pärast seda reisis ta väga palju, esindes dirigendina mitmes Euroopa linnas (Berliinis, Pariisis, Londonis ja mujal).Ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heiloojatega (Brahms, E. Grieg, C. Saint-Saens).

N. von Mecki rahaline tortus

Saabunud tagasi kodumaale, otsustas Tšaikovski loobuda pedagoogitööst Moskva Konservatooriumis. Selle otsuse sai helilooja raha tänu jõuka ning helde kunsti ja muusikaelu toetaja Nadežda von Mecki rahalise abile. Kirjasõprus nende vahel kestis 13 aastat, ilma et nad kordagi oleksid kohtunud. Kirja teel arutati kunsti- ja muusikaelupuudutavaid küsimusi. Nadežda von Meck austas sügavalt Tšaikovski ja tema põhimõtteid ning hindas kõrgelt helilooja loomingut

Viimased aastad

Tšaikovski osales aktiivselt Venemaa muusikaelus, esinedes dirigendina ning aitas kaasa vene muusikaelu korraldamisele, olles vene Muusika ühingu direktor. Helilooja viimased eluaastad möödusid Moskva lähedastes väikelinnades Maidonovis ja Klinis, kus on loodud tema parimaid teosed. 1891. aastal esines Tšaikovski Ameerikas ja 1893. aastal Inglismaal, kus ta valiti Cambridge ülikooli muusikadoktoriks (samal aastal kui norra helilooja Edvard Grieg). Tšaikovski suri 1893. aastal koolerasse

Tähtsamad teosed

10 ooperit „Jevgeni Onegin“, „Padaemand“; 3 baletti: „Luikide järv“, „Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“. 6 sümfooniat, programmiline sümgoonia „Manfred“, sümfoonilised avamängud, fantaasiad, süidid ja muud programmilised üheosalised teosed. Instrumentaalkontserdid: 3 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile, 1 kontsert viiulile ja sümfooniasorkestrile. Kammrtmuusika: 3 keelpillikvartetti, üle 100 klaveripala (3 tsüklit: „Lastealbum“, „Aastaajad“, klaverikontsert b-moll, umbes 100 romanssi.

A. N. Skrjabin

(1872-1915)vene helilooja ja pianist, kelle looming oli Chopini helikeelest inspireerituna väga lüüriline. Võrdlemisi sõltumatult Arnold Schönbergist arendas Skrjabin välja isikupärase helikeele, mis ennetas (опередил) dodekafooniat ja serialismi. Skrjabin on mõjutanud heliloojaid nagu Sergei Prokofjev ja Igor Stravinski. Skrjabin on üks kõige uuenduslikumaid ja kõige vastuolulisemaid varajase modernismi heliloojad. Eksperimenteeris, tundis huvi uusimate kunstivoolude vastu (müstika, individualism, sümbolism).

Looming

Prelüüdid, etüüdid, 17 poeemi klaverile, 3 sümfooniat (I – 1900, II – 1902, III - 1904, „Ekstaasi poeem“ (1907) ja „Prometheus“ (1915), 10 klaverisonaati

S. V. Rahmaninov

(1873-1943) (Элегия op.3, es-moll)Pianist, dirigent, helilooja – kolmekordselt suur muusik. Õppis Moskva konservatooriumis, töötas Moskva ooperiteatris dirigendina. Pärast oktoobrirevolutsiooni lahkus ta kodumaalt ja asus elama Ameerikas.