G. F. Händel ja J. S. Bach / Tunnikonspekt 10 klass #5
G. F. Händel
Georg Friedrich Händel (1685 Halle –1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana kunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit.
Elukäik
Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703–1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 1706–1710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti (курфюрст) Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse.
Looming
Händel on loonud 46 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar" (Kleopatra aaria) , "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperižanri vastu. Händeli sulest pärineb 32 oratooriumi.
Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud (волновавшие) probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias" (Halleluja Chorus), "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 18 orelikontserti, 6 concerto grosso't (Concerto grosso op. 6 n.11 )orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika" („Õhk”), "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate, 5 kontsertit sümfooniaorkestridelet. „Passacaglia” G.F. Händel
HWV- Händel-Werke-Verzeichnis
Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis.
J.S. Bach
(1685-1750)
Lapsepõlv
Lapsepõlv Eisenachis (1685–1695). Johann Sebastian Bach sündis 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–1693) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (1671–1721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi
Ohrdruf (1695–1700). Parim õpilane Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu (кузен) Johann Ernst Bach.
Lüneburg (1700–1702) Õppis Lüneburgis. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, ta laulis kooris ja oli abiorganistina kloostris. Vahetevahel reisis ta Hamburgi, et kuulata tol ajal kuulsat organisti Johann Adam Reinkenit, ning Cellesse, et kuulata sealse hertsogi poolt ülalpeetavat ja vahetevahel ka Lüneburgi külastavat kapelli. Viimane mängis suures osas prantsuse muusikat, tänu millele õppis Bach ka seda tundma. Johann Sebastian Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade (пасха) eel.
Weimar (1703-1704) Töötas pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana.
Arnstadt (1704-1707) Arnstadtis töötas organistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut.Varsti lahkus Bach Arnstadtist ka.
Mühlhausen (alates 1707) Töötas organistina. Mühlhausenis elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga. Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" ("Actus tragicus") BWV 106, "Christ lag in Todes Banden" BWV 4, "Gott ist mein König" ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131
Weimar (1708-1717) Weimari lossikirik Organist hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikirikus. Ta mängis kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile.
Köthen (1717–1723) Köthenis kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Sellel prioodil kirjutas instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud kammermuusikat, 6 Brandenburgi kontserti (Brandenburgi kontsert N.5, BWV 1050), Hästitempereeritud klaviiri esimese vihiku, viiulikontserdid a-moll ja E-duur, Tšellosüidid, Kontserdi kahele viiulile d-moll, keelpillidele ja basso continuole, Orkestrisüidid ning Sonaadid ja partiitad sooloviiulile.
Kirikumuusika ebasoosing (немилость) oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas Johann Sebastian ühe noodivihiku. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus jäi ellu. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas.
Leipzig (1723–1750) Kirikukantor Leipzigis, muusikadirektor neljas Leipzigi linnakirikus, juhatas poistekoori ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Leipzigis kirjutas kirikukantaate. Perioodi tähtsamateks teosteks on Missa h-moll, Johannese ja Matteuse passioon, Lihavõtteoratoorium (светлая), Jõuluoratoorium, Clavierübung, Muusikaline ohver, Fuugakunst, Hästitempereeritud klaviiri II osa, kantaadid
Looming
Kammermuusika: Viiulisonaat nr 1, g-moll, BWV 1001
Orelimuusika: Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565)
Orkestrimuusika: (Köthenis ja Leipzigis), 6 brandenburgi kontserdid, viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043.
Vokaalmuusika: 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Matteuse passioon; Johannese passioon. 3 oratooriumi: Jõuluoratoorium, BWV 248; Lihavõtteoratoorium, BWV 249; Taevaminekuoratoorium, BWV 11. Enam kui 300 vaimulikku kantaati, millest on säilinud ligi 200, sealhulgas: "Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik"); "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir", BWV 131 ("Su poole sügavusest hüüan"); "Gott ist mein König", BWV 71 ("Jumal on mu kuningas"); "Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti").
Missa h-moll. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; "Talupojakantaat", BWV 212. Instrumentaalmuusika 6 Brandenburgi kontserti. 4 orkestrisüiti (tuntud ka kui uvertüürsüidid).
Suur hulk klaviirimuusikat, sealhulgas: 6 inglise süiti; 6 prantsuse süiti; 6 itaalia süiti (partiitat) (partiita N. 6 (I toccata )) (Partita 6, Sarabande);"Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa.6 tšellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080."Muusikaline ohver", BWV 1079. Suur hulk oreliteoseid (tokaatad, fuugad, Orelimissa, koraalitöötlused, fantaasiad).
Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse".
G. Handel - Giulio Cesare / Г. Гендель. Ария Клеопатры
Händel Messiah - Hallelujah Chorus
Georg Friedrich Händel "Concerto grosso Op 6 No 11"
Г.Ф.Гендель - Музыка на воде - Воздух
Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit (Part I)
Bach - Cantata ''Gott ist mein König'' BWV 71 - 1/2
Bach / Бах / Karl Ristenpart, 1960: Brandenburg Concerto No. 5 in D major, BWV 1050 - Complete
Arthur Grumiaux - Bach Sonata No.1 in G minor, BWV 1001 (IV. Presto)
Toccata und Fuge (Fugue) in d-Moll (Johann Sebastian Bach) Best of Classical Music / Klassik
Полина Осетинская играет Токкату из партиты №6 Баха
Bach partita №6, e-moll, BWV 830, Sarabande
J.S.Bach - Well-Tempered Clavier Prelude No.8 in E flat minor BWV 853 - Nikolayeva