XX. sajandi muusika. Hilisromantsim. Impressionism. Neoklassitsism / 11 klass #9, #10 tund
XX. sajandi muuska
<li>Hilisromantsim</li>
<li>Impressionism</li>
<li>Neoklassitsism</li>
<li>Ekspressionism</li></ul>
Hilisromantsim
Saksamaa, Austria. Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid)
Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus
Gustav Mahler
(1860-1911) Helilooja ja silmapaistev dirigent
Elu traagika – kõikjal võõras. Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid. Ka sümfooniates kasutab vokaali. Tuhande sümfoonia, kestus 1,5 tundi; unikaalne teos kogu muusikaloos
Richard Strauss
(1864-1949) Saksa helilooja ja dirigent. Kirjutas hilisromantismi-aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu.
Esimesed palad pani kirja 6-aastaselt. S. austas Wagneri loomingut. Müncheni Ülikoolis õppis kunstiajalugu ja filosoofiat. Strauss abiellus soprani Pauline Maria de Annaga (abielu kujunes õnnelikuks).
Sümfoonilised poeemid: "Macbeth", "Don Juan". Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Ariadne Naxosel" Metamorphosen 23 keelpillile. Neli viimast laulu. Süit 13 puhkpillile (1884). Soololaulud häälele ja klaverile.
Max Reger
(1873-1916), saksa helilooja ja organist
Impressionism
Prantsusmaa. Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire)
“impressioon” – mulje! Puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud (экстремистские) meeleolud. Kõlavärvid. Sillerdav (переливчатый) koloriit. Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile
Claude Debussy
(1862-1918) prantsuse modernistlik helilooja, impressionismi alusepanija (koos Maurice Raveliga). Kirjutas programmilist muusikat, klaveripalu. Tema muusika iseloomustavad tundlikkus, vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus. Uuendus harmoonia valdkonnas.
Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande" . Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida.
Klaveriteosed, orkestriteosed, kammermuusika
Maurice Ravel
(1875-1937) prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist.
Ravel ise pidas ennast klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro"
Tähtsamad teosed: "Pavane pour une infante défunte" klaverile, "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile, "Klaverikontsert G-duuris"
NeoklassitsismSuund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega.
Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Selge joonis, vorm. Kujutavast kunstis tinglik (условное) võrdlus kubismiga.
Igor Stravinski
(1882-1971) vene helilooja, dirigent ja pianist. 9-aastaselt hakkas võtma klaveritunde. 1901–1905 aastatel õppis Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat
Õppis eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Abielus 2 korda: Esimene kord - oma sugulase Jekaterina Nosenkoga (33 aastat koos). (lapsed: Fjodor ja Ljudmilla, Svjatoslav), teine naine Vera de Bosse.
Elas Šveitsis, Ameerikas, Pariisis. Muusikaline väljendusvahend on rütm. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi. Vene period iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor. Neoklassitsistlik period - Ameerika period (1940-1971) iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid.
1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi.
Teosed: seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.
Ooperid: "Ööbik", "Elupõletaja tähelend"
Balletid: "Tulilind", "Petruška", "Püha kevad", "Orpheus", "Agon"
Balletid: “Petruška”, “Kevadpühitsus”
Ooper-oratoorium “Kuningas Oidipus”
Arthur Honegger
(1892-1955)
Carl Orff
(1895-1982) saksa helilooja ja muusikapedagoog.
Õppis Müncheni Muusikaakadeemias. Töötas Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina.
Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis (Güntherschule München), mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther.
Carmina Burana
Kantaat orkestrile, koorile ja solistidele (1937). Tekstid olid kogutud Baierimaal "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt (внушительна) ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega
Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972).
Muusikapedagoogikas on tuntud tema "Koolitöö" (1930–1935), mis oli kirjutatud esitamiseks algajatele muusikaõpilastele.
Sergei Prokofjev
(1891-1953) Vene helilooja, kes on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. Õppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli Nõukogude Liitu tagasi 1936. aastal.
Tuntud teosed: ooperid "Sõda ja rahu", "Armastus kolme apelsini vastu" , ballett "Romeo ja Julia" ning sümfooniline jutustus "Petja ja hunt". Ta on kirjutanud 7 sümfooniat. Sümfoonia nr.1 «Klassikaline». Prokofjev suri samal päeval kui Jossif Stalin. Ta oli viie Stalini preemia laureaat.
Tippteos – 8. sümfoonia (1906)
Kantaatsümfoonia “Laul maast” (1908, tekstid hiina luulest)
Рихард Штраус Саломея Танец семи вуалей.wmv
Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna”
Дебюсси. Девушка с волосами цвета льна.mpg
Bolero / Морис Равель - Болеро (Морис Бежар; Майя Плисецкая)
Igor Stravinskiy - Абсолютный слух - Игорь Стравинский
1. O Fortuna (Carl Orff, Carmina Burana).
С. Прокофьев. Любовь к трём апельсинам.mp4
Celibidache conducts Prokofiev - Symphony No. 1 'Classical'