Liigutamine. Tantsimine. Harjutused koordonaatsiooni treenimiseks

Lapsed, teeme suure ringi ja natukene tantsime ballo qua

Laulmine

Me liigutasime natukene, oleme väsinud nüüd tuli aeg, et laulda. Missugused laulud me juba teame? 

Lähme klaveri juurde. Mika: kes teeb metsas ku-ku? Ja, see on kägu. Kuulame CD- plaat (4). Öelge pärast, mis pill mängib viisi? Milliseid looduse hääli kuuled pala lõpul. 

1.Nüüd õpetaja tuleb klaveri juurde ja me laulame kõik koos seda lugu „kuku“. (kasutame trianglid)

Improviseerime koos metsa hääli. Kuidas näitame me rähni? Kägu? Vee vulin, tuul. Te võiksite kasutada kõik mis meil on klassis.

2.Laulame lugu „Kellad“ (CD 1) nimetuse all.

Astu nagu suur kell, plaksuta nagu väike kell – astu jalgadega suure kella rütmis ja plaksuta samal ajal väikse kella rütmi (mina näitan).  

3.Kus om minu koduke?

Laul on üles ehitatud küsimuse ja vastuse vormis. Laulus on 4 salmi. Milisesse astmesse lõpevad küsimused ja vastused laulus „Kus on minu koduke“? Mängime küsimused ja vastuseis teiega vaheldumisi.

4.Pääsuke. 

Milline on selle laulu meeleolu? Milliseid nähtusi kujutaksid sina muusikas kurvalt? Kuidas nimetatakse kurba, kuidas rõõmsalt helilaadi?

5.Kass ja hiiglane. 

Astu kaasa kassi kombel ja hiiglase kombel. Kas kassi ja hiiglase muusikat saad astuda ühes ja samas tempos? Vaata pildile ja ütle mis pillil mängib hiiglane?

Reeglid muusika tunni ajal

Meil eksisteerib tunni ajal reeglid. Kordame neid Mika järgi!

1. Tunni ajal ma ei jookse, ei karju.
2. Kui räägib õpetaja, siis kuulen teda tähelepanelikult.
3. Mina olen tubli ja mulle väga meeldib muusikatund, sellepärast et me tantsime, mängime, laulame siin. 

Kõne- ja rütmimängud

Mäng on nimetatakse „Mis mulle maitseb?“

1. Kordame ja plaksutame pärast mind. Sõnda on jäegmised: Jäätis, šokolaad, küpsised, marmelaad, kummid, kommid, koogid, sprait, peipsi, joogid
2. Mängime rütmi kehapillil (veerandnoodid – jalarõhud, kaheksandikud – patsutused vms.)

Mängud

KIVIKUJUD

Lapsed seisavad mängualal hajutatult. Mängujuhi märguande peale alustatakse liikumist (eelnevalt määratakse üks liikumisviis – jooks, kõnd, hüplemine jne) muusika järgi vabalt valitud suunas. Kui muusika peatub, võtab iga mängija mingi kuju. Ka kuju teemades tuleks eelnevalt kokku leppida (nt. loomad, linnud, putukad, elukutsed, kivid, puud, ka emotsionaalset seisundit väljendavad kujud nt. üllatus, ehmatus, rõõm, kavalus, viha jne). Kui kõik on kujuks muutunud, käib mängujuht kujude vahel ja püüab ära arvata, mis kuju keegi teinud on. Kelle kuju on ära arvatud, läheb samuti kujusid ära arvama. Mänguvoor on lõppenud, kui kõik kujud on ära arvatud. Lepitakse kokku uutes tingimustes ja mäng kordub.

ANNA EDASI

Mängijad marsivad ringis muusika saatel ja annavad käest kätte (enda järel marssijale) mingit eset (kivi, käbi, pall vms). Kui muusika katkeb, siis see, kelle käes on hetkel ese, lahkub ringist, andes eseme edasi enda taga olevale mängijale. Nii väheneb pidevalt mängijate arv. Kui jäänud on veel kolm mängijat, jäädakse seisma ja visatakse eset käest-kätte seni, kuni järele jääb ainult üks osavõtja – võitja. Suure arvu mängijate korral võib esemeid olla ka rohkem kui üks.

KÜÜNARNUKK-PÕLV

Mängijad on paarides ja tantsivad muusika saatel. Kui muusika katkeb, nimetab mängujuht 2 kehaosa, mille kaudu paarilised kontakti võtma peavad. Näiteks kui mängujuht hüüab: „põlv-pea“, siis peavad paarilised võtma sellise asendi, milles ühe paarilise põlv puudutab teise pead. Kui muusika taas mängima hakkab, võib tavaliselt edasi tantsida. Kui mängujuht hüüab: „tantsija-tantsija“, vahetavad kõik paarilisi. 

Joonistamine

Mika: Kuula muusikat ja joonista mis mulje kutsub ta. Mis on meeleolu muusikas? Kas on ta kurb või rõõmus? http://www.youtube.com/watch?v=GGHwQTq-cGc (V. A. Mozart)