Elektrofonid

Elektrofonid nimetatakse muusikainstrumente, millel heli tekitatakse elektrooniliselt. Elektrofonid töötavad ainult elektri abil. Akustilised pillid – kõik ilma elektrita töötavad pillid, heli tekib keelt või membraani võnkuma (вибрировать) pannes, kõlakorpuse vastu lüües või läbi huuliku (дульце) pillitorusse puhudes. Elektroonilistel instrumentidel on generaatorit, mis elektri mõjul tekitab erineva sagedusega (с различной частотностью) impulsse. Elektrofonide olulisim osa ongi generaator ehk ostsillaator, kus elektriimpulsid saavad kindla sageduse. 

Ostsillaatori abil tekitatud laineid võib näha ostsilloskoobi ekraanil. Heli kõrgus sõltub õhuosakeste võnkumise sagedust. Heli tämber tuleneb aga helilaine kujust. Elektrofonidega saabki imiteerida akustiliste pillide helisid, matkida (подделывать) inimhäält, tekitada kõikvõimalikke heliefekte, mida akustilised pillid ei võimalda. Elektrofonide kasutamiseks vajab pillimees eelkõige fantaasiat ning tehnilist taipu (навострения). Paljud tuntud süntesaatori- ja arvutimusikud pole sugugi klassikalise muusikaharidusega, sellegipoolest on nende kompositsioonid põnevad (захватывают), need katsetavad (эксперементируют) uusi piiri

Klahvpillid, klaver

Nüüd me räägime teiega klahvpillidest. Küsimus: Mis on klahvpill? Klahvpill – pill, kus heli tekib sõrme vajutusega. Kuidas välja näeb klahvpill? Kõikidel klahvpillidel on klaviatuur, igale klahvile vastab kindel helikõrgus.Varastel klahvpillidel kõik klahvid olid valged. Tänapäeva klahvide klaviatuur ulatab üle 7 oktaavi ning üks oktaav koosneb seitsmest valgest ja viiest mustast klahvist. Valged klahvid valmistatakse elevandiluust või valgest plastikust, mustad klahvid eebenipuust (эбеновое дерево) või mustast plastikust. 

Klahvpillidel on kaks gruppi:

1. Heli tekib keelte võnkumisel (вибрация) (klaver, klavessiin)
2. Heli tekib õhusamba võnkumisel (вибрации воздушного столба)