Missa ja reekviem

On katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Reekviem on missa eriliik, leinamissa, mida peetakse surma mälestamiseks. Missa ja reekviem on traditsioonilised ladinakeelsed, muusikazanriks kujunesid nad 14-15. sajandil. Mõleemad esitab koor ja kaastegevad võivad olla solistid, orkester ja orel.

Missa

Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm

Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on:

I Kyrie eleison - Issand halasta -  Господи помилуй

II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) – Слава в вышних Богу, хвалебный гимн

III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) – Верую во единого Бога

IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu

V Agnus dei - Jumala tall – Агнец Божий, берущий на себя грехи мира, помилуй нас

Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster)

 

Missa – tsükliline kooriteos

Missa - tsükliline kooriteos. Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos:

• mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega
• võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti
• tekst on enamasti ladinakeelne
• 5 põhiosa on ordinaariumiga samad
• uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina

Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina.

Hilisemad missameistrid on ka J.S.Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Liszt jne.

Reekviem

Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks.

Reekviemi laulud:

1. Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse – Покой вечный даруй им, Господи. Открывающая реквием часть, которая дала название в целом
2. Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal – текст создан в 18 веке во время эпидемии чумы, день Страшного суда.
3. Confutatis (Проклятые)-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid – описание страхови мучения грешников.
4. Lacrimosa (Слёзы) - annab edasi kurbust ja hingevalu – по содержанию относятся к Dies Irae

 

Oratoorium Passion (страдание)

)läbiva süžeega mitmeosaline vokaalsümfooniline suurteos solistidele, koorile ja orkestrile; sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad dekoratsioonid ja lavaline tegevus; kujunes välja 17. sajandil; oratooriumi temaatika ei ole piiritletud. Passion jutustab alati Kristuse kannatustest ja ristisurmast. 

 

(Selline koraal kasutas Bach oma Johannase Passionis)

Kantaat

Ühe- või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib loodud kas üksnes solistidele või ka koorile (koos solistidega) ja orkestrile. Oratooriumiga võrreldes on ta lühem ja puudub ka arenev süžee. Temaatika võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik.

 

(песня Марии Магдалены из рок-оперы «Иисус-Христос – Суперзвезда»)