Löökpillid

Löökpillidel tekib heli kas pinguldatud naha (натянутая кожа) (vahel tehismaterjali) või pilli puust või metallist kõlakorpuse pihta lüües. Löökpille muusika kasutakse rütmi rõhutamiseks, dünaamika toetamiseks, kõlaefektideks (kõmin - гул, paugud - хлопки, sahinad - шорохи, prahvatused - бабахание.)

Löökpillid jagunevad pillirühmadeks

Instrumendid: Määratlemata helikõrgusega – ebaregulaarse võnkesagedusega heli, kindlahelikõrgusega – regulaarse võnkesageduse heli.

Määratlemata helikõrgusega löökpillid

Suur trumm. Kodumaa: Aasia ja Aafrika, Ueroopasse jõudis 19. sajandi paiku. Mittehäälestatav, kõige madalama kõlaga instrument. 

Väike trumm. Algselt kasutatakse rahva- ja sõjaväemuusikas, 19. sajandi lülitati ka pill sümfooniaorkestri koosseisu. Kõlakorpuse mõlemat poolt on nahk või sünteetiline materjal, mis on pinguldatud metallvõrudega. Väikest trummi mängitakse kahe puust pulgaga. 

Taldrikud. Algselt on levinud Egiptuses, Indias, Hiinas, Jaapanis. 18.sajandil hakati neid orkestrimuusikas kasutama. Mängitakse teineteist vastu lüües. Rock, pop- ja jazz-muusikas kasutatavates trummikomplektides kinnitatakse taldrikud statiivile, neid mängitakse trummipulkade või metallharjakestega. 

Triangel, kastanjetid, tamburiin.

Kindla helikõrgusega löökpillid

Timpan. Meenutab vaskkatelt, millele on peale tõmmatud pinguldatud nahk. Helikõrgus muutub sõltuvalt pingulduse astmest: mida enam nahka pinguldada, seda kõrgemaks heli muutub. Kasutatakse sümfooniaorkestris, korraga 2-4 eri suuruse ja helikõrgusega pilli. 

Ksülofon. Pärit Aasiast. Europasse jõudis 16. sajandi paiku. Koosneb häälestatud puust plaatidest, mis võivad asetseda (располагаться) nii kahes kui ka neljas reas. Mängistatkse ksülofonilusikakestega. Ksülofonide heliulatus võib olla erinev sõltuvalt pilli suurusest. 

Kellamäng. Arenes välja ksülofonist. Plaadikesed on metallist. Mängitakse kahe haamrikesega. Heliulatus sõltub pilli suurusest. 

Vibrafon. 1921. aastal loodi esimene vibrafon Ameerikas. Oma ehituses meenutab ta ksülofoni kui kellamängu. Metallplaatide alla on paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnkuma elektrimootor. Omapärane vibreeriv heli.

Torukellad. 6. sajandil jõudis Euroopasse, pärit Hiinast. Kasutatkse orkestris, kujutab endast raamile kinnitatud erineva pikkusega messingtorusid (латунные трубы). Heli tekitatakse vasarakestega lüües. 

Gong. Pärineb Kaug-Idast. Kasutatakse orkestris kindla helikõrgusega gongid..

Kehapill

Käte ja jalgade abil saame panna oma keha mängima nadu orkestri: sõrmenipsud, käteplaksud, puusapatsud, rinnapatsud, jalamatsud, põlvepatsud.