Hääl

Täna räägime hääledest. Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber on iga inimese puhul kordumatud. Hääle abil on võimalik edastada (переносить) informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Vokaalmuusika on vanim muusikaliik. Erinevates muusikastiilides on ka hääl tekitamise viis erinev.

---

Hääleorganid

Ülesannete järgi võiks koondada hääleorganeid (объединить, свести) kolme alagruppi: hingemiselundid (kopsud - лёгкие, diafragma e vah elihas, hengetoru - трахея), hääletekitaja (kõri - горло, häälepaelad –голосовые связки), resonaatorid (suukoobas – полость рта, ninakoobas –носовая полость, huuled, hambad)

Kuidas tekib hääl?

Sissehingatud õhk surutakse (стеснять) vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega (хрящ), millest kõige suurema kilpkõhre (хрящевой щиток)taga asetsevadki häälepaelad (голосовые связки). Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev (проходящий) õhk paneb need võnkuma e vibreerima.

Hääle kõrgus

Sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl.

Hääle tämber

On seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega (особенность) ning inimese üldise seisundiga.

Hääle tugevus

Sõltub häälepaelte pinguolekust. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ülal niumetatud kolmele omadusele: avardavad hääle ulatust nii üles kui ka allapoole, arendavad (расширяют)hääle tugevust ja kandvust (протяжность) ning kujundavad tämbri isikupära.

Häälemurre

Poistel hakkab häälemurre keskmiselt 12-13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemuure on tingitud (обусловлено) häälepaelte suurenemisest (увеличением голосовых связок) ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust (рзвитием горлового хряща и горловой мускулатуры) meessuguhormoonide toimel. Häälemurde ajal ei tohiks mingil juhul vältida rääkimist, võib ka laulda. Mida rohkem häält aktiivselt kasutada, seda kiiremini häälemurre möödub. Ka tütarlastel toimub häälemurre, st häälepaelad kasvavad ning lapsehääle asemele tuleb lopsakam (густой) naisehääl. Neil pole aga muutus nii tajutav, sest häälepaelad pikenevad vähem kui poistel.

Hääleliigid

Mees- ja naishääled jaotatakse hääleliikideks hääle kõrguse ja ulatuse järgi. Sopran - kõrge naishääl. Lüüriline sopran – kerge ja särava tämbriga; koloratuursopran – kõrgem kui sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid; dramaatiline sopran – eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilise rolle, subrett – kergem lüüriline ja koloratuursopran

Metsosopran

Keskmise kõrgusega naishääl. Ulatus jääb soprani ja aldi vahele, tämber on sumedam (томный) kui sopranil, kõige enam levinud naishääl

Alt (kontraalt)

Madal naishääl. Harva esinev, sügava ja sooja tämbriga hääleliik

Tenor

Kõrge meeshääl. Lüüriline tenor – loomulik tenor; kangelastenor – laulab ooperites dramaatilise ja kangelaslikke osi; tenore di buffa – operetitenor, laulab koomilistes ooperites ja operettides; kontratenor – eriti harva esinev kõrge meeshääl, lauldes kasutab peamiselt nn peatooni e falsetti

Bariton

Keskmise kõrgusega meeshääl. Ulatus jääb tenori ja bassi vahele, tämber tumedam kui tenoril, kõige enam levinud meeshääl

Bass

Madal meeshääl. Basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi; basso profundo- võimas, väga madal bass