Rahvapillid (Народные инструменты)

Mis on seotud mingi rahva tavadega. Erinevatel rahvastel võib leida sarnaseid, kandvaid pille. Eestlastel on kannel, soomlastel – kantele. Laialt on levinud ka vile- ja sarvepillid, torupill ning viiuli eri kujud. Pillid olid lihtsad, ja neid valmistati tavaliselt ise

---

Puhkpillid

Igapäevaselt kasutati enamsti puhkpille: vilepilli - свисток, sarvepilli - рожок, roopilli, karjapasunat. Populaarsemaks puhkpilliks oli torupill - волынка, mängiti viljalõikuse ajal, pulmades ja jaanitule ääres.

Keelpillid

Kannel – 6-7 keelt, uuemad kandled 20-30 keeltega. Mängiti tubasel musitseerimisel, pidudel. Saartel olid levinud rootsipärased  „sugulased“ – hiiu – rootsi kannel   ja moldpill. Mõlemat mängiti poognaga

Parmupill

Omapärase kõlaga. Pilli mängiti tantsu saateks.   При игре варган прижимают к зубам или к губам, ротовая полость служит резонатором. Изменение артикуляции рта и дыхания даёт возможность менять тембр инструмента. Кроме того, новые оттенки в звучание вносят изменения положения диафрагмы, многочисленные глоточные, гортанные, языковые, губные и другие способы звукоизвлечения

Viiul

Hakkas levima 18. sajandil rahvapillina, millele sajand hiljem lisandus lõõtspill