Pianolog

Dina Kurapova muusika blogi

Saksa, austria, ungari romantikud / Tunnikonspekt 11 klass #3, #4

Ferenc Liszt

Ferenc Liszt (ka Franz Liszt 1811 - 1886) ungari pianist ja helilooja, rahvusliku koolkonna rajaja (основатель венгерской народной школы). Ta on kirjutanud sümfoonilist poeemi, palju klaverimuusikat. Omal ajal parim pianist ning andis palju kontserte Euroopas. 

Ta arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt (безмерно) virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid.

Liszti elu

Liszt sündis Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt(neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Ta õppis isa juures ja Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. 

  • 1823. aastal siirdus (направляться) perekond Pariisi, kus Liszt õppis kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 
  • 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks.
  • 1830.–1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal
  • 1842. аastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas
  • 1848-1861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja (поборник = сторонник), aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija (проводник)
  • Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees (зять)

Looming

Klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos), 19 ungari rapsoodiat (nr. 4 d-moll, nr. 6 Des-duur, nr. 2 cis-moll) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile (nr.1 Es-duur, nr. 2 A-duur), 2 sümfooniat, 90 laulu ja romanssi, kontsertetüüdid (nr. 2 "Gnoomide rongkäik (шествие)", nr. 1 "Metsateel") vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele (Nr. 3 " La Campanella") 11 transendentset etüüdi

Liszt - Harmonies poétiques et religieuses, S.173 - 6. Hymne de l'Enfant à son réveil
Liszt Sonata in B Minor (Part 1) - Evgeny Kissin

(HQ) Transcendental Etude No.8, Wilde Jagd (Berezovsky)
Berezovsky Liszt Transcedental Etude No. 4 "Mazeppa"

Wilhelm Richard Wagner

Wilhelm Richard Wagner (1813-1883). Sündis 1813 Leipzig – suri 1883 Venezia, saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele.

Wagneri elulugu

Sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too (тот) oli juut. 

Leipzig

Wagner õppis muusikat Leipzigi Ülikoolis. Ta kuulis esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas (источник мотивации). Ta õppis Gottlieb Mülleri juures, kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose -klaverisonaadi B-duuris. Ta kirjutas sümfoonia C-duuris.

Würzburg Magdeburg ja Königsberg (1833-1837)

Ta on koorijuht Würzburgi teatris. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. Ta kirjutas oma esimese täieliku ooperi "Die Feen" (феи) . Ooper lavastati alles pisut pärast helilooja surma. 1836. a esietendus tema ooper "Das Liedesverbot". 1836. a abiellus Wagner Minna Planeriga.Wagner sai muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse.

Riia 1837–1839

W. on ooperiteatri muusikajuht Riias. Ta kirjutas seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" (Летучий голландец). Ta elas Pariisis, Dresdenis. Revolutsioon Dresdenis on ebaõnnestus (потерпело фиаско), siis varjas (спрятался) end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Šveitsi.1876 a. avati Richard Wagneri ooperiteater.

Esimene loominguperiood (1833–1842)

Wagner kirjutas oma esimese ooperi Haldjas (нимфа), Armastuse keeld (koomiline ooper), Rienzi. Sellel perioodil avaldas (опубликовал) Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris saksa ooperit ja isegi Weberit. Wagner leidis, et tänu Beethovenile ja Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid.

Teine loominguperiood (1842–1854)

Reformieelne periood. Ta on kirjutanud Lendav hollandlane (ooper), Tannhäuser (ooper) http://www.youtube.com/watch?v=kYwr8IFEB2A . Lisztiga on lavastanud ooper Lohengrin. W. avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon (muusikutest) ja avaldas pühendatud ooperireformile raamatu Ooper ja draama.

Kolmas loominguperiood (1854–1882)

On valmis reformooper Tristan ja Isolde. Ta on kirjutanud Nürnbergi meisterlauljad (koomiline ooper), ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus (кольцо нибелунгов), usulis-müstilise süžeega ooper Parsifal, "Das Rheingold", "Die Walküre". *1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu (успех).

Tannhäuser (René Kollo, Bernd Weikl, Nadine Secunde, Waltraud Meier; Zubin Mehta, 09/1994)
Wagner: Tristan und Isolde - Prelude

Tegevus poliitikas

1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades (округ). Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel (митинг) ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja (ретивый сторонник). Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.

Tänapäev

Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk (вдова), Liszti tütar Cosima. Aastakümneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema tütred Katharina Wagner ja Eva Wagner-Pasquier

Johannes Brahms

Johannes Brahms (1833 Hamburg - 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija. Ta oli ise oma teoste esiettekannetel interpreediks (esitajaks). 

Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutega, sealhulgas pianist Clara Schumanni ja viiuldaja Joseph Joachimiga Paljud tema teostest kuuluvad pidevalt (постоянно) tänapäeva kontsertide repertuaaridesse. Tema muusika on tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast nii vormilt kui ka muusikaliselt. Ta oli keerulise ja kõrgelt distsiplineeritud kontrapunkti ning töötluse meister. 

Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Kui Brahmsi kaasaegsed pidasid (причислить) tema muusikat liiga akadeemiliseks, siis paljud hilisemad muusika suurkujud nagu novaatorlik Arnold Schönberg ja konservatiivne Edward Elgar on tema komponeerimise meisterlikkust imetlenud. Tema järjekindlus (систематичность) ja põhjalikkus (доскональность, углублённость) on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele.

Wagner ja Brahms

Brahmsi deviisiks oli: “Tagasi Viini klassikute juurde”. Ta oli programmilise muusika kui ka muude Berliozi, Liszti, Wagneri tehtud uuenduste vastu. Wagner pööras tähelepanu ooperile, Brahms ei loonud ühtegi ooperit. Brahmsi teostes valitseb puhas muusika (programmita instrumentaalteosed).

Ivari Ilja plays J.Brahms Piano Concerto No.1, 1st Movement (1)
Carlos Kleiber - Brahms Symphony No.4 (1st mov./ first part)

Looming

  • 4 sümfooniat
  • 2 klaverikontserti
  • variatsioonid Haydni teemale
  • 2 serenaadi
  • 2 avamängu "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) "Aldirapsoodia" (1869) 
  • Viiulikontsert (1878) op.77 
  • Kontsert viiulile ja tšellole op.102 
  • 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 
  • 2 sonaati tšellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 
  • kammer- ja klaveriteosed 
  • umbes 200 laulu 
  • Koraaliprelüüdid orelile op.122