Saksa, austria ja ungari romantikud

Franz Schubert (1797-1828)

Ta oli varajane romantik, kes rajas teed romantismile. Tema loomingus olid tähtsad väikepalad. Kasutas palju rahvalaulu. Elas tunnustuseta ja kuulsus saabus alles pärast surma. Vaatamata oma lühikesele elule lõi ta üle 1500 teosed, põhilisteks olid soololaulud, neid oli umbes 700. S. lapsepõlv möödus Viinis. Isa oli õpetaja. S- i muusikaline andekus ilmnes juba varakult. Peres oli palju lapsi, elama jäi 5. Lapsepõlves oli tal ilus lauluhääl ja temast sai Viini õukonna koorilaulja. S. sai sealt muusikalise hariduse. 

Tema eeskujuks ja ideaaliks oli Mozart. S. õppis Salieri käe all. Kuna tema isa oli õpetaja, siis tahtis isa, et ka pojast saaks õpetaja. Isa soovil lõpetas ta pedagoogilised kursused ja sai abiõpetajaks. Ta lahkus töölt, kuna see töö ei sobinud. Selle tagajärjel viskas isa ta välja kodust. Pärast kodust väljaviskamist oli tal majanduslikult raske periood. Ta elas sõprade pool, kes olid sama vaesed kui ta ise. Sellel perioodil pühendas ta palju laule armsamale. Varsti leppis (помириться) ta isaga ära, kuid tema looming ei leidnud tunnustust. Sõbrad aitasid tema loomingu tutvustamisel. Haigestus tüüfusesse ja suri.

Schuberti looming

Looming: üle 1500 teose. 10 sümfooniat; lõpetamata sümfoonia 1822, üle 700 laulu, kaks laulutsüklit: „Ilus möldrineiu“(1823) - 20 laulu, „Talvine teekond“ (1827) - 24 soololaulu, üle 26 klaverisonaadi, ooperid, 9 avamängu, keelpillikvartetid, ansamblipalad

Robert Schumann (1810-1856)

Sündis 1810. Zwickau (Saksamaa) - 1856 Endenich (Bonni lähedal). S. oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 1828-1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega (приспособление) oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. 

Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856.

R. Schumanni looming

Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad: "Kevadsümfoonia" (1841),"Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid: "Liblikad" (1832), "Karneval" (1835), "Kreisleriana" (1838),"Lastestseenid" (1838), "Novelletid" (1838), 6 fuugat teemale BACH orelile op.60. Vokaaltsüklid: "Naise elu ja armastus" (1830),"Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" (1850), "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" (1851)