Romantism

Tuleb prantsuse keelsest sõnast „romaanis” (mitte nagu elus). Romantism järgnes klassitsismile ja levis 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Romantism tõi esile üksiku inimese tavalise hinge. Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust, eksootilistest maadest ja oma väljamõeldud maailmast e. fantaasiast. Romantikutel oli suur huvi looduse vastu, samuti rahvusliku kunsti vastu

Muusikalised žanrid

Mida uut tõi romantism muusikasse? Hakati kirjutama väikevorme, e. miniatuure Tulid kasutusele uued muusikalised žanrid (nokturn, serenaad, barkarool). Lauluvormi tõus, eriline huvi oli soololaulu vastu. Väikepalade koondamine (сосредоточение) tsüklitesse. Vormivabadus. Väga palju oli programmilist muusikat.Tulid kasutusele uued väljendusvahendid muusikas. Harmoonia, muutus rikkalikumaks. Lisandus dominant septakord, vähendatud juhtastme septakord. Kasutati palju modulatsiooni. Võeti kasutusele kaunistusi (triool, sünkoop, kvartool). Uus orkestratsioon. Ettekandmisel olid suuremad vabadused. Hakati kirjutama rohkem sümfoonilisi poeeme (üheosaline, poeetiline instrumentaalteos).

Suur ooper ja lüüriline ooper

Kujunes Prantsusmaal. Ooperid kirjutas meister Giacomo Meyerbeer (1791-1864). Suur tähtsus oli massistseenidel ja kooridel. Sajandi teisel poolel sündis lüüriline ooper. Lüüriliseid oopereid kirjutas prantsuse helilooja Charles Gounod (1818- 1893). Tema lüüriline ooper „Faust“ Goethe järgi.

Operett

Ooperi konkurent XIX. sajandil oli operett (väike ooper). XIX saj. lõpul tekkis aga selle nime all uus muusikaline lavakunstižanr. Prantsuse kuulsus operetikomponist Jasques Offenbach (1819-1880). Tema teosed on kõrvuti austria valsimestri Johann Strauss-noorem (1825-1899) operettidega tänaseni populaarsed. Operett on kergesisuline, õnneliku lõpuga armastuslugu. Suur koht muusikata teksti episoodidel. Operett kuulub meelelahutuslikukunsti valdkonda.