Pianolog

Dina Kurapova muusika blogi

Ekspressionism / Tunnikonspekt 11 klass #10

Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki.

Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsus – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot”.

Arnold Schönberg

(1874-1951) juudi soost austria helilooja, iseõppija. Uuendaja: nii loomingus, muusikateoorias kui ka heliloomingu õppejõuna.


Tonaalsuse loominguperiood 

(~kuni 1905). Arnold lähtub Saksa hilisromantismi traditsioonist. „Kirgastunud öö“ – просветлённая ночь - palju kromatisme (pooltoonidega mängimine)

А.Шенберг "Просветленная ночь" ч.1
 

Schönbergi ainus sümfooniline teos on „Pelleas ja Melisande“ – kõlalised sarnasused Straussi ja Mahleri loominguga. 

Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ – teos 5-le solistile, jutustajale, passiivsele 4-le koorile ja sümfoonia orkestrile.

Tonaalsuselt üleminek atonaalsusele

(1905-1908 tonaalsus; 1909-1913 atonaalsus)

Arnold kirjutab märkimisväärselt palju kammermuusikat, nt. kammersümfoonia nr.1

See loominguperiood on mõjutatud ekspressionismist. Ta kasutas rohkem dissonantse ja kromatisme, harmoonia pingestus.

Esimene täiesti atonaalne pala on „Kolm klaveripala“ (1909).

1909. lühiooper „Ootus“ suure orkestriga (Schönberg ise on selle ooperi kohta öelnud õudusunenägu).

Arnold Schönberg: Erwartung (1909)
 

Monumentaalne lühiooper „Õnnelik käsi“.

„Kuu-Pierot“ – melodraama kõnehäälele (naishäälele) ja orkestrile. Atonaalse perioodi tippteos, mis on  kirjutatud 1912 ja mille aluseks on 21 sümbolistlikku luuletust Belgia luuletajalt. „Kuu-Pierot“ on kõige ekspressionistlikum teos, kus esineb kõnelaul (pooleldi rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“.

Schoenberg, Pierrot Lunaire (Op. 21, 1912) Movements I-VII [Monadnock Music Festival 2010]
 

3. Seeriatehnika periood

Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks dodekafooniani (kui kaheteistkümnest helist on üks kõlanud, ei tohi see enne korduda, kui kõik ülejäänud 11 pooltoonu on kõlanud) aluseks 12-heliline seeria, mis sisaldab kõiki oktaavis olevaid pooltoone. Dodekafoonia välistab helistiku olemasolu. Seeria ei asenda kunagi teemat, vaid on joonis, millest kooskõlad tulevad. Esimest korda katsetas Schönberg seeriatehnikat aastal 1923. teoses „Viis klaveripala“.

Täiesti seeriatehnikas teos on „Klaverisüit op.25“.  

Arnold Schoenberg - Five Piano Pieces
Arnold Schoenberg: Suite per pianoforte op.25 (1921)

Seeriatüübid: 1)vähikäik (helilooja võtab nootide rea ja alustab seda teisest otsast samade nootidega uuesti); 2) inversioon (helilooja võtab sama nootide järjestuse, keerab selle teistpidi ja paneb teistesse nootidesse); 3)peegelpildis vähikäik

4) Schönbergi 4-nda perioodi tuntumad teosed: „Keelpillikvartett nt 3.“; 1-vaatuseline ooper „Tänasest homseni“ ja ooper „Mooses ja Aaron“. 

Mitme stiili koostoime ajajärk. Selle loomeperioodi teosed: „Ellujäänu Varssavist“ (jutustaja + koor + orkester); „De profundis“ a-capella segakoorile; „Kõik tõotused“ (все обеты) (jutustaja + koor + orkester) – sõjaüleelanud inimeste ületunnistused koonduslaagrite ja I maailmasõja kohta.

Schnöberg on mitmekülgne isik. Ta tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi), mitte tunnetega arvulised reeglid sisaldavad keelde, mis jätavad Arnoldi ilma üldkasutatavatest vahenditest ja piiravad tema fantaasiat.

Alban Berg

Alban (1885-1935) oli Schönbergi õpilane 1904-1910. Tema varane teos ooper „Wozzeck“ on 3-vaatuseline teos, mis lähtub teost läbivast motiivist. Erinevalt Wagnerist kasutab Berg lisaks veel olukordade ja emotsioonide peajuhtmotiive.

Alban Berg - Wozzeck
 

Bergi ooperites on: 1)tavaline kõne; 2)Schönbergilt võetud kõnelaul või 3)tavaline ooperilaul.

Bergi dodekafoonilised teosed:

Esimene teos on „Lüüriline süit“ (1926) keelpillikvartetile, milles ta võttis lisaks veel nootidele omased kõik intervallid.

Lasalle Quartet plays: Alban Berg, Lyrische Suite
 

1935. Viiulikontsert

Ooper „Lulu“, mille kirjutamist alustas ta 1928, kuid see teos ei ole valminud.

Alban Berg: "Lulu" [1] akt1, scene1- Lulu: Valentina Valente
 

Anton Webern

Anton oli Schönbergi eraviisiline õpilane aastatel 1904-1908. 

Антон Веберн - Anton Webern
 

Kasutas Arnoldiga samu võtteid ja arendas neid edasi. Tema teosed: 5 pala orkestrile

Anton Webern, Fünf Stücke für Orchester op. 10
 

Variantsioonid klaverile; 5 liikumist keelpillikvartetile; 2 laulu segakoorile ja instrumendile. Webern on austerlane, kelle pärand on kõige konserveeritum, ta võttis omaks dodekafoonilise õpetuse ja järgis seda kõrvale kaldumisteta. Ta on õppinud klaverit, Viini Ülikoolis muusikateadust, tšellot ja klaverit.
Variatsioonid opus 27 

Glenn Gould plays Webern Variations Opus 27
 

Arnold Schönberg, 1926 Alban Berg Anton Webern