Tobias ja Kapp - sümfoonilise ja vokallsümfoonilise teerajajad

M. Lüdig ja P. Süda on koori ja instrumentaalmuusika rajajad.

R. Tobias ja A. Kapp olid sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise teerajajaiks (основоположник) Eesti helikunstis, järgmine heliloojate põlvkond eesotsas (во главе) Mihkel Lüdigi ja Peeter Südaga aga jätsid silmapaistva (заметный) jälje (след) peamiselt koori ja instrumentaalmuusikasse. 

M. Lüdig

(1880-1958) Sündis Pärnumaal.1904. aastal lõpetas ta Peterburi konservatooriumi oreli erialal. Töötas Peterburis ja R. Tobiase asemel Jaani kirikus organistiks. Ta lõi lauluseltsi Koit Viljandis ja lauluseltsi Endla Pärnus. Ta dirigeris VII üldlaulupeol (1910). Lüdig on Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajaja ja selle esimene direktor. Mõned aastad elas ja tegutses Argentinas. Ta tuli tagasi Eestisse 1928. aastal, töötas Kaarli kirikus organistiks ja  Tallinna Reaalkooli muusikaõpetajakas. Ta tegeles ka nootide kirjastamisega.

Koorilaulud

Tänapäeval tema orkestri- ja kammerteoseid esitatakse harva. Populaarsed on tema koorilaulud. Tema loominguline käekiri on rahvalik väjenduslaad (народное выражение), rahvuslik kaloriit, meeldejääv meloodilisus (запоминающаяся мелодичность). Tema koorilooming on mitmekesine. Mõned kannavad loodusmeeleolud („Põlismetsa järv“ (озеро векового леса), „Ühest vaiksest pühast hiiest“ – Из одной тихой священной рощи, „Mets“). Teistes avaldub humoorikas alatoon („Naabri külas“, „Kits ja hunt“). Ja kõige tuntum koorilaul hümnilis-heroiline „Koit“ („laulud nüüd lähevad“) Friedrich Kuhlbarsi (1841-1924 - eesti luuletaja ja koorilaulikute koostaja) sõnadele. See on traditsiooniline avalaul laulupeol.

 

Peeter Süda

(1883-1920) Helilooja ja orelikunstnik. Ta jättis jälje eeskätt Eesti oreliliteratuuri. Ja tema paljud koorilaulud on Eesti kooride repertuaaris. Sündis Saaremaal.Õppis Peterburis oreli- ja kompositsiooni erialadel. Tuli tagasi Eestisse 1912. Aastal ja jätkas organistikarjääri, isinedes nii Estonias kui ka paljudes suuremates kirikutes üle kogu Eesti. Töötas Tallinna Kõrgema Muusikakooli oreli- ja kompositsiooniõppejõuks.

Oreliteosed

Helilooja orelimuusika polüfooniline kirjaviis viitab J. S. Bachi olulisele eeskujule. Tuntumaid teoseid on prelüüd ja fuuga g-moll, „Ave Maria“, „Gigue“,  fuuga f-moll, „Pastoraal“

 

 

Koorimuusika

Kogunes rahvamuuikat koos Ülisõpilaste Seltsi. Rahvamuusika intonatsioone on tunda ka mõnes Süda oreliteoses. „Linakatkuja“ on esimene koorifuuga Eesti muusikas.