Heliloojate I põlvkond

Eesti heliloojate (sündinud 1845-1865) põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad - Kunileid, Saebelmann, Thomson - olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne tegelane eestlaste muusika- ja kultuurielus oli muusikas iseõppinu Karl August Hermann.

Prof. haridus Peterburi kons.

Selle põlvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse Eestis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, esimesed heliloojad on õppinud Peterburi konservatooriumis. Seal õpiti eelkõige orelit (Kappel, Härma, Türnpu). Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu loome tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel.

Eesti esimesed heliloojad

• Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)
• Aleksander Eduard Thomson (1845-1917)
• Karl August Hermann (1851-1909)
• Friedrich Saebelmann (1851-1911)
• Johannes Kappel (1855-1907)
• Aleksander Läte (1860-1948)
• Miina Härma (1864-1941)
• Konstantin Türnpu (1865-1927)
  

Saebelmann-Kunileid

(1845 – 1875)

Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest. Tema teadaolev looming – “5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet”-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule. 

A. Thomson

Aleksander Eduard Thomson (1845-1917)

Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajaja.

Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Valga seminaris, mille lõpetas 1865. aastal. Õppis matemaatikat Tartu ülikoolis. Töötas Peterhofi saksa kirikukooli õpetajana. Samal ajal oli ta ka koduõpetaja Anton Rubinsteini perekonnas ning õppis lisaks Peterburi ülikoolis matemaatikat.

Tema looming on koorilaulud, on säilinud 40. ("Ketra, Liisu").

Hermann

Karl August Hermann (1851-1909)

eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane, organisaator kultuurisündmustes, laulupidude korraldaja, muusikakijanduse kirjutaja, rahvaviiside koguneja, koorijuht. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis, kus laulis ka oma aja kohta heatasemelises Wilbergi kooris. Pärast kooli lõpetamist jäi ta sinna abiõpetajaks. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke. Töötas Peterburis õpetajana ning kavatses ka konservatooriumi astuda Ta pidi leppima vaid eratundide ja iseõppimisega. Eratunde oreli-, viiuli- ja klaverimängus võttis ta ka Tallinnas.. Alustas esimese eestikeelse entsüklopeedia koostamist, millest ilmus küll ainult 1. köide. Lõi üle 300 muusikateose, enamik neist koorilaulud. 

F.Saebelmann

Friedrich August Saebelmann (1851-1911)

Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog, esines tšellistina, andis klaveritunde.

lõpetas Saebelmann Valga seminari. Õppis Peterburi konservatooriumis. Töötas õpetajana.

Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllaltki häid teadmisi. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane

 

J. Kappel

Johannes Kappel (1855-1907) 

Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Õppis Peterburis oreliklassis ja kompositsiooniklassis, töötas õpetajana erapansionis. Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. 

A.Läte

Aleksander Läte (1860-1948)

Helilooja ja pedagoog, professionaalne muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent, klaveriõpetaja

Astus Valga seminari. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Õppis Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid.

Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks

 

Miina Härma

(1864-1941)

Esimene eesti naishelilooja, koorijuht, -organist, ja -dirigent, muusikaõpetaja Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator.

Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Õppis Peterburi konservatooriumis. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis

K. Türnpuu

Konstantin Jakob Türnpu (1865 -1927)

Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator.

Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (prof. Homilius) ja kompositsiooni (prof. Johannsen). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (pärast Johannes Kappelit). Seejärel täiendas end aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi.

Tallinna saksa kooride dirigent

Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent