W. A. Mozart (1756 – 1791) austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja

Elulugu

Ta sündis helilooja ning Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

---

Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 1782. aastal abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:

1. Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783)
2. Karl Thomas Mozart (pianist, 1784 –1858)
3. Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786)
4. Theresia Constanzia Adelheid Friederick Maria Anna (1787 –1788)
5. Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789)
6. Franz Xaver Wolfgang Mozart (helilooja, 1791 –1844)

 

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega.

Looming

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud (обработал) kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Ooperid (mittetäielik nimekiri):

• "Bastien ja Bastienne" (1768)-
• "Mithridates" (1770)- Митридат, царь 
• "Lucio Silla" (1772)-Луций Сулла
• "La finita giardiniera" (1775)
• "Idomeneo" (1781)
• "Haaremirööv" (1782)
• "Figaro pulm" (1786)-Свадьба Фигаро
• "Teatridirektor" (1786)
• "Don Giovanni" (1787)
• "Così fan tutte" (1790)
• "Titus" (1791)
• "Võluflööt" (1791)
• "Zaide" (jäi pooleli)

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt)

Sümfooniaid on 41 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.

Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.