Klassitsismi muusika on loodud ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega.

Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720- 1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid. Varaklassitsismiks peetakse ajavahemikku 1760-1810. Sümfoonia, mis sel ajal oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsetteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Kõige tähtsamad heliloojad on 3 Viini klassikut: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Raskem on määratleda klassitsismiajastu lõppu. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus palju romantikutele tüüpilisi jooni

---

Joseph Haydn

Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja.

Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja

Lapsepõlv

Joseph Haydn sündis Austrias tõllassepa (каретник) pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Püha Stefani katedraali kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda

Aastad Esterházy õukonnas

Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud. Haydn sai kuulsaks. 1790. aastal saatis uus vürst Anton Esterházy kapelli laiali, jättes tööle ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi. Pärast Antoni surma soovis uus vürst Nikolaus II Esterházy orkestri taastada ja Haydn võttis selle taas enda peale

Haydn vaba mehena 1790–1809

Pärast orkestri laialisaatmist jäi Haydn küll õukonda palgale, kuid nüüd oli tal seal vähem kohustusi ja tal lubati elada Viinis. Ta sai palju tööpakkumisi. Haydn otsustas sõita Londonisse. Esimene reis toimus 1791–1792. Haydni saabumine tekitas suurt elevust. Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794–1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis (вернулся) Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime (прозвище) Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis

Looming

Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45, 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente).

Haydn kirjutas:

104 sümfooniat, 68 keelpillikvartetti, 45, klaveritriot, 19 kontserti, 11 klahvpillile: 3viiulile, 2 tšellole,2 metsasarvele, 1 trompetile, 15 ooperit, 13 missat. Vokaalsuurvormid: "Loomine", "Aastaajad", "Stabat Mater"

Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite (царь) hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutschland, Deutschland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.