Muusika keskajal

Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid (зародились) kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid (хор монахов). Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks (paavst Gregooriuse I auks). Need laulud olid aeglased, ühehäälsed puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne.

Organum,polüüüfooniline muusika, motett, neumad, lauto, orel

Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. 

Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat.  Kirikulaulud muutusid mitmehäälseks. (30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võiksid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto.

Renessanss

Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad. Renessansi ajal elustati AntiikKreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kirikute ja kloostrite juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Renessansi kuulsamaks heliloojaks oli G. Monteverdi.

Orlandus Lassus

Orlandus Lassus (1532-1594). Sündis Flandrias. Juba poisikesena asus ta elama Itaaliasse. Ta oli ilusa lauluhäälega ja eriti musikaalne. Ta kirjutas oma elu ajal üle 2000 teose. Nooruses rändas palju. Tema looming moodustasid madrigalid ja motetid. Looming oli nii ilmalik kui ka vaimulik. Tema muusikast õhkus (излучать) elurõõmu.

Palestrina

Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525-1594). Sündis Rooma lähedal Palestrinas. Lapsepõlves laulis kirikukooris. Juba 15.aastaselt sai temast organist, oli paavsti helilooja. Tema muusika oli vaimulik, kuid oli ka ilmalikku muusikat. 250 motetti, 100 madrigali ja 100 missat. Võrreldes Lassusega oli tema muusika tõsine.