Vjatšeslav Novikovi meistriklass

"Arvatavasti tahaksin õpetada inimesi, kes on kõik kaotanud ja kellele on jäänud ainult muusika. Õnneks on selliseid vähe, ja parem oleks, kui neid üldse ei oleks." - ütles V. Novikov ühes oma intervjuus.

Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias toimus neil päevil Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikovi meistriklass. Ta sündis 1947. aastal Harkivis. Lõpetas Kiievi konservatooriumi (professor V. Topilini klass), seejärel aspirantuuri Moskva konservatooriumi juures A. Aleksandrovi juhendamisel. Ta oli Kiievi filharmoonia solist, mängis enda loodud kammertrios. Ta on esinenud paljudes endise Nõukogude Liidu linnades, sealhulgas Tallinnas. Alates 1989. aastast elab ta Soomes. Esineb nii soolokontsertide kui ka kammerkontsertidega Euroopa maades, Jaapanis, Venemaal ja Ukrainas. Eestis esineb ta regulaarselt alates 1996. aastast.

Osalesin samuti 27. veebruaril selles meistriklassis. Viimati osalesin sarnasel üritusel muusikakoolis. Olin vahepeal natuke unustanud, mis tunne on välismaa professorite meistriklassides. Esitasin Medtneri "Canzona-serenada" op. 38 nr 6. See on kaunis, lüüriline pala.

V. Novikov ei ole tõesti just parimat sorti pedagoog. Talle meeldib publiku jaoks töötada, et ainult teda kuulataks ja tema kõnekunsti imetletaks. Ta rääkis muusikaakadeemia tudengitele õigeid asju, kuid kui õiged tema sõnad täpselt on, ei ole minu otsustada.

Mõni kiidab teda pedagoogina, mõnele ei meeldi ta üldse. Nagu öeldakse: "Nii palju inimesi, nii palju arvamusi." Mulle tundus ta väga omapärase ja loomingulise inimesena, kellel on see, mis peas, ka kohe keelel. Aga see on alati huvitav :).

Järgmisel korral mängin talle suurevormi, kui ta muidugi jälle Eestit külastab.