Impressionism

Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon „Tõusev päike“ Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne).

Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine).

Kirjanduses on impressionism sümbolism.

Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilàkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav.

Huviobjektid – idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant).

Üritati leida sisemist avarust – kujutada valgust (polüfoonilised võtted – ühel hetkel kihiti).

Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid.

Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir.

Claude Debussy (1862-1918)

Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga „Kadunud poeg“ Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli žüriis.

Peamised žanrid: orkestri- ja kalveriteosed.

Peamised teosed: sümfooniline teos: „Fauni pärastlõuna“; ooper: „Pelleas ja Melisande“; „Nokturnid“-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; „Klaveriprelüüdid“ – 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiiši (pala, mis loob pilti) – kuulsaim 3-st muusikalist „Meri“.

Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid „Viis poeemi“ Baudelaire sõnadele).

Kriitika tema sümbolistliku luule ja muusika kohta ei olnud eriti mõistev, sest seal deklameeriti, mitte ei lauldud.

Looming

Debussy’l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd „Fauni pärastlõuna“, mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy plaanis seda 3-osalise sümfooniana, kuid lõppvariant oli siiski 1-osaline. Esiettekanne 1894.

Põhineb ühel teenal: laskuval ja tõusval käigul(flööt). Kogu arendus on orkestri- ja saatepartiis, teema ei muutu. Fauni ja flööti pannakse kokku.

„Nokturnid“ – sümfooniline triptühhon on 3-osaline kokkumiksitud variant, kuid 3-s osa pole valminud. Korraga valmisid I osa „Pilved“ ja II osa „Pidustused“. Aasra hiljem lisandus III osa „Sireenid“ (lisas koori, naissolistid, kindel arv hääli ja kindel arv lauljaid). Debussy kirjutas selle teose 2 aasta jooksul.

MK: „Sümfooniline eskiis“; „Meri“ ( I „Koidust“, II „Lainete mäng“ ja III osa „Mere ja tuule kahekõne)

Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas.

Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline.

Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit „Bergamasque“ 1890-ndatel kirjutatud.

Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaaži (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril).

Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni.

Klaveril pedaliseerimine – muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli.

Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku.

Debussy klaverilooming, nt. „Lastenurk“: estambid, kujundid, prelüüdid, etüüdid.

Noore muusikuna oli ta Venemaal von Mecki juures kodus. Debussy korjas üles Mussorgski ideed, kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski „Boriss Godunovist“. Debussy ainuke lõpetatud ooper on „Pelleas ja Melisande“, mille materjal pärineb Mussorgski „Boriss Godunovist“. Claude töötas 10 aastat selle teose kallal. Uuendused muusikaliselt: *ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia - taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega.

Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi.

Maurice Ravel (1875-1937)

Peamised žanrid: orkestrimuusika (orkestriteosed) ja virtuooslik klaverimuusika.

Teosed: *orkestrimuusikaàsümfoonilised süidid: „Hispaania rapsoodia“, „Hane-ema“ (hiljem selle põhjal ballett), „Nooblid“ ja „Sentimentaalsed valsid“ (hiljem ballett „Adelaide“);

*ooperid: „Hispaania tund“, „Laps ja võlumaailm“; *balletimuusika: „Daphnis Chloe“, „Boolero“ (esitatakse orkstripalana, aga tegelikult on see 18 variatsiooni ühele teemale); *klaveriteosed: 1)süidid: „Couperini haud“, „Öine Caspard“, 2) 2 klaverikontserti, millest teine on kirjutatud vasakule käele; *vokaalsümfoonilised teosed: „Šeherezade“.

Muusikakuulamine: „Hispaania rapsoodia“; „Öine Caspard“

Maurice on prantslane, kellel on Hispaania mõjud. Tema isa oli prantslane, ema aga baski päritoli (Hispaania hõim)àRaveli kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse.

Maurice on oma klaverimuusikasse kirjutanud sisse väga palju nüansse.

Ravel lõpetas Pariisi konservatooriumi 14-aastaselt klaverikompositsiooni eriala tudengiks.

Raveli ja Debussy teosed varases nooruspõlves idee poolest sarnased, kuid hiljem mitte.

Maurice klaveripala „Vetemängud“ –uus kõlaideaal.

Raveli ja Debussy võrdlus: Debussy eelistas värviküllaseid kõlasid, Ravelil oli väga konkreetne ja selge meloodia. Ravel pööras erilist tähelepanu rütmile ja kasutas Hispaania rahvatantse (rahvuslikud rütmid) haneerat ja boolerot. Ravel otsib värve ja üritab nendega mängida, aga rütmikäsitluses neoklassitsist (tagasipöördumine klassitsistlike reeglite juurde). Debussy on pigem maalija (hajub, mängib värvidega), Ravel on graafik (täpne, erksad ja keerulised rütmid).

 

Raveli teosed

1908. „Hispaania rapsoodia“ – 4-osaline süit, kus Ravel kasutab autentset Hispaania rahvaviisi.

Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt „Hane-ema“ balletiks).

Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt.“Boolero“ ja „Daphnis Chloe“.

Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis – Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik).

*Ooperid:

1) „Hispaania tund“ on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee oli näidata orkestriliselt, kuidas sugutund toimib nagu kellavärk. Orkestriatsioon hästi värvikas, kastatakse tavatuid vahendeid (nt. piitsaplaksud, kukkuv käokell, 3 erinevat metronoomi). Muusikalised stseenid, parodeerib numbriooperit.

2) „Laps ja võlumaailm“ – ooper, kus on viirastuslik nägemus, uni: laps ei olnud enda mänguasju hästi hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda.

Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine.

*Klaverikontsertid:

1) D-duur – Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida.

2) G-duur – pühendus Marguerite Long’ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid.

*Kontsertrapsoodia viiulile ja orkestrile „Mustlanna“. Ravel viibis Ungaris Budabestis ja kuulis mustlasmuusikat ja võttis nende matetrjali. Viisi eeskuju, kuidas seda teost üles ehitada.

*“Öine Caspard“ –inspireeritud romantismi ajastu kirjaniku proosapoeemidestàvalis välja 3 ja pealkirjastas need.

*“ Couperini haud“ – barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel).

Hilisromantism

Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile.

MK: V sümfoonia, Mahler.

Gustav Mahler (1860-1911)

Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly’ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik.

Ta on täpne, punktuaalne (kui ta tõstis teatris käed, suleti teatri uksed ja hakati mängima ning isegi keiser hakkas õigel ajal kohal käima). Ta on eelkõige Viini Muusikateatriga seotud. Gustav pidas pause tähtsaks, seega pidid lauljad ümber õppima.

Tema peamised žanrid: sümfooniad ja laulutsüklid orkestri saatel.

Tema teosed: *10 sümfooniat (2,3,4 + 8-ndas sünfoonias kasutab ta Beethovenile sarnaselt koori ja soliste), „Laul mäest“ (ebausk 9-nda sümfooniaga).

;* tsüklid: „Rändselli laulud“, „Laulud surnud lastest“, „Laulud poisi võlusarvest“.

Mahler on üleminekuaja esindaja, Freudi kaasaegne. Ta on romantiline, kuid lõpu looming kisub mittetoonalseks. Ta on pärit Böömimaalt ja ta on jutt, seega ei tundnud ta ennast kuskil koduselt. Ta on dirigendina eriline talent ja tema esimene tunnustus pärineb ka just selle ala kaudu. Ta on Viini Viini Riigiooper dirigent – dirigeerimise kõrgpunkt. Viinis levisid juudivastased liikumised ja kuna Mahler on juut, siis olid tema ümber intriigid ja ta pidi lahkuma (Viini jäämisele ei aidanud kaasa isegi katoliku usu võtmine). 1907. lahkus Viinist USA-sse, kus ta kohtus Rahmaninoviga.

Gustav katsetas nooruspõlves kammermuusikat ja oopereid. Ta alustas kolme ooperit, kuid ei lõpetanud ühtegi. Ta kirjutras üliõpilasena kammermuusika „Klaverikvartett a-moll“.

Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahelà 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud.

Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline ideeà ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised.

Tämbridramaturgia- meloodida kujundit iseloomustab mingi pillà Mahler mängib pillitämbriga (tämber ehk kõlavärv), et kuulajale midagi selgeks teha.

Tema sümfooniad jagatakse sisu järgi:

• 1 sümfoonia – proloogia „Titaan“
• 2-4 sümfooniad – I triloogia (vokaalsümfoonilised: koor-solist)
• 5-7 sümfooniad – II triloogia (puht instrumentaalsed)
• 8 sümfoonia – kulminatsioon (läbinisti rõõmus erinevalt teistest sünfooniatest, kus on suured probleemid)
• 9 sümfoonia „Laul maast“ – kantaatsümfoonia, epiloog
• 10 sümfoonia – lõpetamata (Mahler palus enne enda surma naisel Annal need hävitada, kui ta ei teinud seda, vaid lasi mustandid trükkida).

MK: „Laulud surnud lastest“

* Tema 4-s sümfoonia on kirjutatud tema varases loominguperioodis, mil ta oli Viini Riigi Ooperi  dirigent ning see on 5-osaline hiigelkoosseisuga monumentaalne (2-3 sümfoonia väljendavad monumentaalset mõtlemist, aga 4-ndas võetakse pille vähemaks jne) teos.

* 6-ndas sümfoonias „Traagiline“ ei näe ta vaeva ( 5 ja 7-ndas sünfoonias oli tal võitlus inimestega ja ta nägi võimalikkust võidelda) ning see on 4-osaline klassikaline teos..

* 1903 „Laulud surnud lastest“

* 6 sümfoonia sisaldab palju elemente.

* 8 sümfoonia on Mahleri loomingu tipp. Seda iseloomustab monumentaalsus (sarnasus Beethoveni 9-nda sümfooniaga). Teoses ülistatakse elu, ilu, harmooniat. Seda sümfooniat tuntakse tuhande sümfoonia all (nimi tuleneb sellest, et osalejaid oli 1029) ning see on pikk (1,5 tundi).

Mahleri materjal jaguneb kaheks: 1) aluseks Goethe „Faust“ (2-se osa lõpustseen); 2) Veni Creatus Spiritus koraal

*1907. kantaat „Laul maast“ tenorile, aldile + orkestrile. Inspiratsioon luulekogumikust „Hiina flööt“ (8.sajand) à Mahleril ei olnud siis parim aeg.

*Ta oli 9-nda sümfoonia suhtes umbuslik.

*10 sümfoonia lõpetas 1960. Briti teadlane.

Mahler ei olnud rikkast perest, tema peres oli 12 last ja isa oli voorimeesàMahler oli trotsitäis, sai läbilöögi võime eluks. Gustav sai hariduse Viini konservatooriumis.

Richard Strauss (1864-1949)

Strauss on sakslane. Straussi seostatakse Mahleriga heliloojatena. Strauss sündis pillimehe perekonnas. Richard hakkas varakult klaverit ja viiulit õppima ning väikeseid palu komponeerima. Teda seostatakse Saksa võimu poliitilise poolega, ta on ametlik helilooja.

Žanrid: hilisromantilised sümfoonilised poeemid Wagnerilaadis, sümfooniad, ooperid

Tema teosed:sümfooinilised poeemid: „Macbeth“, „Don Juan“, „Surm ja kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia).

Strauss elas sellest ajas üle, kus ta elas (sarnane Rahmaninoviga)ànad jätkasid uute sümfooniate loomist peale I maailmasõda, kuigi stiil oli muutunud (erinevus Sibeliusega, kes lõpetas uute sümfooniate loomise).

Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija.

Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem.

Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis.

Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga).

Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest.

Neoklassitsism

Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele.

Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism.

Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks).

Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond.

Nüansid, mida järgiti:

*hoiduti äärmuslikest emotsioonidest

*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel – piirid kaovad; hilisromantikutel – palju tundeid)

*harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad

*teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika)

Kunstis olid samasugused liikumised kubismis.

Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida.

MK: „Kuningas Oidiphus“ ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski

Igor Stravinski (1882-1971)

Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri.

Peamised žanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika)

1) Balletid: „Tulilend“, „Kevadpühitsus“, „Sõduri lugu“, „Petruška“, „Bulcinella“

2) Ooper-oratoorium „Kuningas Oidipus“ ehk „Oidipus-Rex“

3) Täispikk ooper „Elupõletaja tähelend“

4) Orkestrimuusika „Sümfoonia kolmes osas“; „Sümfoonia in C“ (C-duur); „Psalmide sümfoonia“; „Viiulikontsert“; „Sümfoonia puhkpillidel“

Stravinski=Bach valede nootidega.

Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) àdirigeeris ette mõtet, kuhu suundudaà30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult.

Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski-Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse hariduseta) – Rimski-Korsakov nõustus teda heliloomingu vallas juhendama.

Varasel perioodil valmis Igoril sümfoonia Es-duur (helikeeles on Tšaikovskit ja Glazunovi sees). Glazunov oli helilooja õppejõud, kes aitas andekaid inimesi.

1910. viibib Stravinski sagedamini Prantsusmaal.

1939. (teise maailmasõja eel) olid maailmas pinget ning Igor kolis USA-sse pingete eest.

Stravinski looming: 1)Vene periood; 2)Neoklassitsistlik periood; 3)Seeriatehnika periood

Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis.

1) Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on „Sõduri lugu“.

2) Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet „Kultsinella“ ja viimane teos „Elupõletaja tähelend“ (1951).

3) USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood – tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik panna kõik, nii et ükski noot ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud helid on ära kõlanud.

Stravinski suutis elu jooksul muuta muusikastiili ja oli vastuvõtlik uuendustele ning mõistis erinevaid kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda.

Elu Venemaal

Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja.

1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju.

1909. tuli Peterburis esietendusele „Fantastiline skertso“ ja „Ilutulestik“ (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti  „Tulilind“ lavale toomine –koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel.

Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois.

1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojatàtellis Stravinskilt „Tulilinnu“ (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikaàtohutu menu „Tulilinnul“. Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümberà“Petruška“ (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).