Kultuurielu tõus Eestis XX. sajandi algul / 12 klass #6
XX. sajandi algul on asutati esimesed kutselised (профессиональные) teatrid, loodi orkestreid ja koore, hoogustus (получила широкий размах ) kontserdielu, kasvas eestimeelse ajakirjanduse mõjuvõim. Uue sajandi alguseks kujunes välja 2 suuremat kultuuri ja majanduskeskust: Tallinn ja Tartu.
Tallinn on majanduselu keskus
1901. aastal hakkas ilmuma ajaleht Teataja. Lehe väljaandja ja toimetaja oli Konstantin Päts, kes kuulus samal ajal ka 1865. aastal asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatuse. 1906. Aastal asutati kutseline teater. 1913. aastal avati uus teatri- ja kontserdimaja. Esialgu repertuusris on sõnalavastused, kuid juba 1908-1909 etendusid ka esimesed ooperid. 1912. aastal on loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu.
August Topman
(1882-1968) August Topmanil oli oluline roll Tallinna muusikaelu elavnemises. Ta 1912. aastal asus juhatama Estonia teatri juurde asutatud Estonia muusikaosakonna segakoori. Ta oli lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreli- ja kompositsioonierialal ning õppinud seal ka dirigeerimist. 1913. aastal sai temast koormester ja operetidirigent. Samal ajal tegutses Jaani koguduse organistina ning muusikaõpetajana mitmes õppeasutuses. 1914. Aastal tegi Estonia seltsi juhatusele ettepaneku asutada rahvuslik konservatoorium.
Raimund Kull
Esimene professionaalse haridusega dirigent. Kull lõpetas Peterburi konservatooriumi trombooni erialal. Töötas Venemaal orkestrandiga kui ka dirigendina. Ta osales nagu A. Topman Tallinna konservatooriumi asutamises
Tartu on vaimuelu peamine keskus
Jaan Tõnisson on ajakirjandustegelane ja riigimees, ta andis välja ajaleht Postimees. Ta osales koos Oskar Kallase ja Villem Reimaniga Eesti Rahva Muuseumi asutamisel 1909. aastal. 1865. aastast tegutses laulu ja mänguselts Vanemuine. Seltsi eestvendamisel (под предвалительством) asutati ka Tartus 1906. aastal kutseline teater. Tartu muusikaelu olulisemaks eestvedajaks kujunes Aleksander Läte, kelle initsiatiivil loodi 1900. Aastal Eesti esimene sümfooniaorkester. Repertuaaris olid nii klassikalise muusika sõmfoonilised kui ka vokaalsümfoonilised suurvormid.
Rudolf Tobias
Koos Lätega osales orkestriproovide ettevalmistamisel ja läbiviimisel aastatel 1904-1908 aktiivselt ka helilooja Rudolf Tobias. 1908. Aastal loodi sümfooniaorkester ka Vanemuise seltsi juurde
Juhan Aavik
1911. aastal Juhan Aavik (helilooja ja dirigent) on Vanemuise muusikajuht, ta lõpetas Peterburi konservatooriumi. Ta juhatas Vanemuises ka segakoori ning sümfooniakontserte. Orkestrantide arv kasvas ning alates 1920. Aastast toimusid kontserdid juba aasta ringi. Kui 1919. aastal avati Tartus Kõrgem Muusikakool, sai Juhan Aavikust kuueks aastaks selle direktor