Sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurvormid

Rudolf Tobias ja Artur Kapp pöörasid pilgu sümfooniliste ja vokaalsümfooniliste suurvormide poole. Mõlemda heöliloojad õppisid Peterburis Nikolai- Rimski Korsakovi juures. Kapi ja Tobiase ühisjooned on monumetaalsus, polüfoonilisus, klaasikaline vormiselgus. Nende peamised eeskujud olid L. v Beethoven, J. Brahms. 

Rudolf Tobias

(1873-1918) Sündis Hiiumaal Käinas, kus praegu asub tema majamuuseum. Õppis isa ja Erns Reinecke juures. 1893. Aastal õppis Peterburi konservatooriumi orelimängu kuik a kompositsiooni.  Lõputöö on avamäng „Julius Caesar“ ning kantatt „Johannes Damaskusest“. Neist esimene oli üldse esimene sümfooniline teos Eesti muusikas ning teine samuti esimene omas zanris. Töötas Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Eestisse pöördus helilooja tagasi 1904. aastal, mil temal sai Tartu muusikaelu üks juhtfiguure. 1908. aastal siirdus välismaale tööle, esialgu Pariisi ja seejärel Leipzigi. 1912. Aastal kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks.  1913. aastal dirigeris Estonia uue hoone avamispidustusel oma teoseid. Ent I maalmasõja algul võeti sõjaväeteenistusse ning see koos majandusraskustega murdiski ilmselt helilooja tervise. Ta suri vaid 45-aastaselt Saksamaal ja maeti Berliini. Tema tähtteos on saksakeelne oratoorium „Joonase lähetamine“ – „Das Jona Sendung“, mis valmis 1909. aastal. See eesti esimene oratoorium on grandioosne ja monumentaalne meie muusikaloos.  

„Joonase lähetamine“

Esituskoosseis on hiiglaslik: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel. Siin on tõmmatud võrdlusjooni Richard Wagneri ooperitega: Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid. Ent ka teose ülesehituses on nii mändagi ooperlikku: oratooriumi 38 numbrit moodustavad ühtekokku 5 pilti, mis omakorda koonduvad koos proloogiga kolmeks suuremaks osaks. Teose väljendusrikkas ja dramaatilises helikeeles võib ka leida kokkupuutepunkte suurte barokkheliloojate Bachi ja Händeli oratooriumitega. Oratooriumi tervikeettekanne Eestis toimus alles 1989. Aastal.  Selle põhialuseks on Vana Testamendi Joona raamat, kuid teose saksakeelne libreto on osavalt kokku kombineeritud paljudest Piibli osadest. Helikeelelt ja karakteritelt on teos Tobiasele iseloomulikult äärmiselt mitmekesine. Siin on kõrvuti tormistiihia ja taevalik rahu, prassing, viha ja halastus, kõik edasi antud eredate muusikaliste kujunditega.Oma teose oratooriumi „Sealpool Jordanilt“ ei jõudnud helilooja lõpetada. Muudest Tobiase vokaalsümfoonilistest teostest on tuntum eeposest „Kalevipoeg“ inspireeritud balaad „Sest Ilmaneitsist ilusast“ sopranile ja sümfooniaorkestrile.

Artur Kapp (1878-1952)

Sündis Suure-Jaanis. Õppis Peterburi konservatooriumis loius Homiliuse oreliklassis. Heliloonimgu eriala lõpetas Artur Kapp 1900. Aastal Nikolai-Rimski Korsokovi juures. Diploomitööks kirjutas ta kantaadi „Paradiis ja Peri“. Aasta varem oli ta loonud sümfoonilise avamängu „Don Carlos“. Töötas organisti ja dirigendina Peterburis. 1904. aastal muusikakooli direktor Astrahanis, ta elas Astrahanis 1920. Aastani. 1909. aastal kirjutab segakoorikantaat „Päikesele“, mis kõlas esimest korda Estonia uue teatrihoone avapidustustel 1913. aastal ning oli ka sellele sündmustele pühendatud. Kodumaal alustas ta pedagoogitegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis. Tema juures õppisid: Gustav Ernesaks, Adgar Arro, Avald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts. 

Looming

5 sümfooniat, sümfooniline prelüüd „Hauad“, mitu instrumentaalkontserti, oreliteost ning palju koore ja soololaule. Tema kaalukaim helitöö piibliaineliine oratoorium „Hiiob“ (1929).  Oratoorium koosneb 32 numbrist, mis moodustavad koos sissejuhatusega 2 suuremat osa. „Hiiobi“ esituskoosseis on suur: sega-, mees- ja naiskoor, orel, 4 solisti ning väike sümfooniaorkester. „Hiiobi“ esiettekanne toimus 1931. aastal Juhan Aaviku dirigeerimisel.